Ärilaen ilma tagatiseta on laen, mille puhul ettevõte ei pea laenuandjale esitama kinnisvara, sõidukit ega käendust tagatiseks. Tagatisega laen on seotud konkreetse varaga, mille arvel võib laenuandja nõude rahuldada, kui laenu ei tasuta. Peamine erinevus ei ole seega laenusaaja õigustes, vaid laenuandja riskis ja sellel põhinevates tingimustes.
Mõlemad on turul olemas olevad ärirahastuse liigid, mitte ühe pakkuja tootenimed. Näiteks Nordic Hypo pakub äriklientidele hüpoteeklaenu kinnisvara tagatisel, kus tagatis on nõutud ja finantseeritakse kuni 90% kinnisvara väärtusest, täpne protsent selgub pärast hindamist.
Mis on tagatisega ärilaen
Tagatisega laenul seatakse laenule kindel vara. Kõige levinum variant on kinnisasjale seatav hüpoteek, kuid tagatiseks võib olla ka autole seatav pant või eraisiku käendus. Hüpoteek on asjaõigusseaduse § 325 järgi kinnisasja koormatis, mille alusel saab laenuandja rahuldada oma nõude panditud kinnisasja arvel. Siin tasub täpsustada üks levinud segadus. Käendus ei ole asjaõiguslik tagatis: kinnisasja koormatist see ei tekita ja seetõttu ei muutu käendusega laen automaatselt samas tähenduses „tagatisega laenuks“ kui hüpoteegiga tagatud laen. Käendaja vastutus tuleneb käenduslepingust ja selle ulatus on lepingu küsimus: käendus võib olla summas või ajas piiratud, seega ei tasu eeldada ei piiramatut isiklikku vastutust ega ka selle puudumist. Lugege käenduslepingu ulatus enne allkirja täpselt üle.
Ettevõtja jaoks tähendab see tavaliselt suuremat laenusummat ja pikemat perioodi, sest laenuandja risk on vähendatud. Samas tuleb enne tagatisega laenu võtmist selgeks teha, millal laenuandjal on õigus tagatis realiseerida ja kas ta võib nõuda lisatagatist, nagu soovitab ka Finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee.
Mis on ärilaen ilma tagatiseta
Tagatiseta laen põhineb ettevõtte majanduslikul olukorral: käibele, kasumlikkusele ja makseajalool. Laenuandja ei saa laenu mittetasumisel müüa konkreetset vara, mistõttu hindab ta laenusoovi hoopis ettevõtte rahavoogude põhjal. Sellised laenud on tavaliselt väiksemas mahus ja lühema perioodiga, sageli kasutatakse neid käibekapitali vajaduse katmiseks.
Oluline on mõista, et tagatiseta ei tähenda kontrollimata. Laenuandja teeb ka siis krediidivõime ja ettevõtte maksevõime hindamise, lihtsalt ei nõua selleks vara pantimist.
Võrdlus: mille poolest need erinevad
| Tagatiseta laen | Tagatisega laen | |
|---|---|---|
| Tagatis | Vara ei pandita | Kinnisvara hüpoteek või pant; lisaks võib nõutud olla käendus |
| Laenusumma | Üldiselt väiksem | Suurem, sõltub tagatise väärtusest |
| Periood | Lühem | Pikem, nt kuni mõni aasta |
| Hind | Üldjuhul kõrgem, sest risk on suurem | Üldjuhul madalam, kui tagatis on tugev |
| Otsuse kiirus | Sageli kiirem | Nõuab hindamist ja notari käiku |
Näiteks Nordic Hypo ärikliendi hüpoteeklaenu puhul kehtivad tingimused nagu laenusumma vahemik, periood 3 kuust kuni 3 aastani ja intress alates 9% aastas, millele lisandub 6 kuu euribor. Kehtivad tingimused tasub alati üle vaadata laenuandja veebilehelt, sest need võivad aja jooksul muutuda.
Kontroll-loend enne taotlemist
Enne ärilaenu taotlemist tasub läbi mõelda järgmine:
- Kui suurt summat vajad tegelikult ja milleks?
- Kas ettevõttel on olemas sobiv ja vaba tagatis?
- Kas rahavoo põhjal on laenumakseid võimalik tasuda ka halvema kuu puhul?
- Kas laen on vajalik investeeringuks või pigem ajutine käibekapitali puudujääk?
- Kas oled võrrelnud mitme laenuandja tingimusi, sealhulgas intressi, lepingutasu ja lisakulusid?
Tagatise ja laenuandja riskist tulenevad kohustused
Tagatisega laenu puhul ei lõpe vastutus tagatise esitamisega. Kinnisasja väärtus võib aja jooksul langeda, näiteks turg muutub või kinnisvara seisukord halveneb. Asjaõigusseaduse § 335 järgi võib hüpoteegipidaja sellises olukorras nõuda endise olukorra taastamist või lisatagatist ning teatud juhtudel nõude osalist rahuldamist ühekuulise etteteatamisega. Praktiliselt tähendab see, et ettevõtja peaks enne laenu võtmist hinnata, kas tal on võimalus vajadusel esitada lisatagatis või teha osaline tagasimakse.
Tagatiseta laenu puhul lisatagatise nõuet kinnisasja väärtuse languse tõttu tekkida ei saa, kuid leping võib sisaldada muid tingimusi ja tagajärg maksmata jätmise korral on siiski tõsine. Võlgnevus võidakse kanda maksehäirete registrisse, mis raskendab edaspidi uue rahastuse saamist ka teistelt laenuandjatelt. Tagatiseta laen ei tähenda seega väiksemat vastutust, vaid teistsugust riski jaotust.
Kuidas valida kahe vahel
Valik sõltub eelkõige kolmest asjaolust: laenusummast, vajaduse ajahorisondist ja sellest, kas ettevõttel on üldse sobivat vara pakkuda. Investeeringuks, näiteks kinnisvara soetamiseks või suuremaks renoveerimiseks, on tagatisega laen loogilisem, sest summad on suuremad ja periood pikem. Ajutise käibekapitali puudujäägi katmiseks võib lühem ja väiksem lahendus olla otstarbekam, kui laenuandja lähtub otsuses ettevõtte rahavoogudest.
Tasub ka meeles pidada, et kui ettevõttel on tagatis olemas, siis selle pakkumine annab laenuandjale parema turvalisuse ja tingimused võivad olla soodsamad. Kui tagatis puudub või on juba koormatud, on tagatiseta lahendus sageli ainus võimalus, kuid tuleb olla valmis suurema hinna ja rangema rahavoo analüüsiga. Nordic Hypo puhul tuleb silmas pidada, et ärikliendi hüpoteeklaen on kinnisvara tagatisel ja tagatis on nõutud, seega tagatiseta variant ei kuulu nende tootevalikusse.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ärilaen ilma tagatiseta on odavam?
Üldjuhul mitte. Kuna laenuandjal puudub konkreetne vara, mille arvel nõuet rahuldada, on tema risk suurem ja see kajastub tavaliselt intressis või muudes tasudes.
Kas tagatisega laenu puhul kaotan kinnisvara?
Ainult siis, kui laen jäetakse tasumata ja laenuandjal tekib õigus tagatis realiseerida. Normaalse maksekäitumise korral kinnisvara kasutamine ei muutu.
Kas tagatiseks sobib ainult kinnisvara?
Mitte alati. Kinnisasjale seatud hüpoteek on levinuim, kuid tagatiseks võib olla ka autole seatav pant või eraisiku käendus. Käenduse puhul ei koormata kinnisasja, vaid käendaja vastutab lepingus kokku lepitud ulatuses.
Kas tagatiseta laenu saab ka tagatisega laenuga kombineerida?
Mõnel juhul jah. Kui laenusumma ületab ühe tagatise väärtuse, võib laenuandja nõuda lisatagatist, näiteks teise kinnisasja hüpoteeki. Ühendatud lahenduste tingimused sõltuvad laenuandjast.
Kui kaalud kinnisvara tagatisel laenu võtmist ettevõttele, tutvu Nordic Hypo ärikliendi hüpoteeklaenu tingimustega ja võrdle neid enne otsustamist kehtivate tingimuste alusel.