Intress on laenu kõige nähtavam, aga harva ainus kulu. Nimeline intressimäär annab ühe protsendi, tegelikku koormust näitab kogusumma: intress pluss lepingutasud, teenustasud ja tagatise kindlustuskulu. See artikkel näitab hüpoteetiliste arvunäidete abil, kuidas intressist jõuda kogukuluni, ja miks samad numbrid annavad tagasimaksegraafikust olenevalt erineva tulemuse.
Mida intressimäär tegelikult näitab ja mida mitte
Aastane intressimäär näitab laenu hinda protsentides aastas, kuid ei sisalda automaatselt kõiki kulusid. Muutuv intress koosneb kahest osast: laenuandja marginaalist, mis on reeglina kogu perioodiks fikseeritud, ja euriborist, mis muutub ja fikseeritakse lepingus kokkulepitud perioodiks, üldjuhul iga 6 või 12 kuu tagant. Seetõttu muutub ka laenumakse, selgitab Finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee.
Tarbijalaenude puhul on seadus ette näinud krediidi kulukuse määra, mis väljendab tarbija kantava krediidi kogukulu aastase protsendimäärana krediidi summast (Võlaõigusseaduse § 406 lõike 1). Ärifinantseerimisel ei ole see näitaja alati samal kujul esitatud, mistõttu on ettevõtjal ise veel tähtsam kulusid kokku liita.
Kui suureks kogukulu tegelikult kujuneb
Intress ei ole laenu ainus kulu. Lisanduda võivad lepingutasu, muud teenustasud, tagatise kindlustamise kulu ning ühekordsed või regulaarsed kulud, loetleb minuraha.ee. Kogukulu hindamiseks tasub läbida järgmine kontroll-loend:
- Intressimäära liik. Kas määr on fikseeritud kogu perioodiks või muutuv, ja kui sageli muutub euribori fikseerimine?
- Ühekordsed tasud. Lepingutasu, hindamistasu, notarikulud.
- Jooksvad tasud. Kuised või aastased haldus- ja teenustasud.
- Tagatise kulud. Kindlustus, mis laenu tingimusena nõutakse.
- Maksegraafik. Kui suured maksed on ja millal need tuleb tasuda.
Arvutuslikult võib intressi hüpoteetilisele näitele tuginedes panna nii: 100 000 eurot laenu, hüpoteetiline 12% aastas, tegelike päevade meetodil 30 päeva kohta on kuu intress umbes 986,30 eurot (100 000 × 0,12 × 30 / 365). See number üksi ütleb kogukulu kohta vähe, kuni ühekordsed tasud ja graafik pole arvesse võetud.
Kuidas tagasimaksegraafik kulu kujundab
Graafiku tüüp määrab, millal raha laenuandjale tegelikult läheb. Juristaitab.ee eristab kolme peamist mudelit:
- Annuiteetgraafik. Igakuine makse on kogu perioodi jooksul ühesuurune; intressiosa väheneb, põhiosa kasvab.
- Võrdsed põhiosad. Põhiosa makse on iga kuu ühesuurune ja kogumakse väheneb aja jooksul.
- Bulletgraafik. Jooksvalt makstakse ainult intressi, põhiosa tagastatakse ühe maksena perioodi lõpus.
Sama nimeline intressimäär võib eri graafikute puhul tähendada erinevat tegelikku kulu, sest põhiosa tagasimakse tempo muudab laenatud raha keskmist kasutusaega. Järgmises osas vaatame lihtsat aastast näidet, kus lepingutasu ja bulletgraafik muudavad pildi oluliselt, ning kuidas sarnaseid arvutusi oma pakkumistega võrrelda.
Hüpoteetiline aastane näide: kui palju lisab lepingutasu ja graafik
Võtame selgelt hüpoteetilise olukorra: 100 000 eurot, ühe aasta pikkune periood, hüpoteetiline 12% aastas, bulletgraafik ehk kõik intress tasutakse ühe maksena perioodi lõpus. Lepingutasu on näites 1000 eurot ja see peetakse kinni väljamaksel, seega laenusaaja saab kätte tegelikult 99 000 eurot. Aasta lõpus tasub laenusaaja ühe maksena tagasi 112 000 eurot: 100 000 eurot põhiosa ja 12 000 eurot intressi (100 000 × 0,12).
Raha kogukulu on selles näites 13 000 eurot, millest 1000 eurot on lepingutasu ja 12 000 eurot intress. See on ühekordse aastase bulletmakse jaoks arvutatud lihtne rahavoogude suhe: 112 000 / 99 000 − 1 = 13,13%. Number näitab, kui palju kallim laen tuli välja võrreldes summaga, mis laenusaaja tegelikult kätte sai, ühe konkreetse maksegraafiku ja tähtaja korral.
See 13,13% on läbipaistev üheaastane rahavoogude võrdlus täpselt kirjeldatud eelduste juures: üks väljamakse, lepingutasu kinni peetud ette, kogu intress ja põhiosa tasutud ühe maksega täpselt aasta pärast. Kahe rahavooga struktuuri korral langeb see suhtarv kokku üheperioodilise efektiivse aastamääraga, seega ei ole tegemist mingi teistsuguse valemiga. Sellisel lihtsal juhul võib tulemus kattuda ka krediidi kulukuse määraga, mis on võlaõigusseaduse § 406 lõikes 1 määratletud tarbijakrediidi näitaja (võlaõigusseadus) ja mida ärilaenule seadus ette ei näe. Selles artiklis ei ole seda numbrit ametliku KKM metoodika järgi kontrollitud. Kui maksegraafik on teistsugune, näiteks intress tasutakse igakuiselt või põhiosa tagastatakse osade kaupa, tuleb rahavoogude arvutus teha uuesti nende konkreetsete maksete peale, sest suhtarv kehtib täpselt selle maksegraafiku ja tähtaja kohta, mille jaoks see on arvutatud. Ärilaenude puhul ei ole seaduses ette nähtud eraldi ühtset kulukuse näitajat, mistõttu tuleb ettevõtjal kogukulu iga pakkumise juures endal välja arvutada.
Muudab pilti ka see, millal intressi tegelikult makstakse. Kui intress laekub laenuandjale igakuiselt, mitte ühe summana perioodi lõpus, saab laenuandja raha kätte varem ja lepingutasu mõju jaotub teisiti, mistõttu tuleb ka võrdlusarvutus teha uuesti selle konkreetse maksegraafiku peale.
Oma pakkumisi võrreldes tasub teha kolm sammu. Esiteks kirjuta välja kõik maksed koos kuupäevadega, mitte ainult protsent. Teiseks arvuta, mitu eurot jõuab tegelikult sinu kontole pärast väljamaksel kinni peetavate tasude mahaarvamist. Kolmandaks võrdle pakkumisi sama graafikutüübi alusel, sest erineva graafikuga pakkumiste võrdlus nimelise määra järgi annab eksitava pildi.
Kasuta arvutustes ainult kontrollitud andmeid. Võla kogukulu ja täpsed tingimused sõltuvad iga laenuandja kehtivast hinnakirjast ja lepingust, mistõttu on lõplikud numbrid alati vaja kontrollida kehtivatest tingimustest. Ükski käesolevas artiklis toodud näide ei ole laenuandja hinnapakkumus.
Korduma kippuvad küsimused
Kas intressimäär on sama mis krediidi kogukulu määr?
Ei. Intressimäär näitab ainult laenu hinda protsentides aastas. Krediidi kulukuse määr hõlmab tarbijalaenude puhul lisaks intressile kõiki lepingust tulenevaid kulusid ja väljendab krediidi kogukulu aastase protsendina krediidi summast (minuraha.ee sõnaraamat).
Miks võib bulletgraafikuga laen tulla kallim, kui nimeline määr näitab?
Sest põhiosa tagastatakse ühe maksena perioodi lõpus ja kogu laenusumma on kasutuses kogu aja. Kui intress makstakse aasta lõpus ühe summana, lisandub pildile ka tasu maksmise ajastus, mis muudab tegeliku aastakulu nimelisest määrast erinevaks.
Millest alustada pakkumiste võrdlemisel?
Kirjuta kõikide pakkumiste kõik maksed üles koos nende ajaga: lepingutasud, hindamis- ja notarikulud, kindlustus ning igakuised tasud. Seejärel võrdle sama perioodi ja sama graafikutüübiga pakkumisi kogusumma alusel, mitte nimelise intressimäära järgi.
Kui tihti muutub muutuv intressiga laenu makse?
Sõltub lepingus kokkulepitud euribori fikseerimisperioodist, mis on üldjuhul 6 või 12 kuud. Iga fikseerimise järel muutub ka laenumakse, selgitab minuraha.ee.
Kui soovid uurida, millised tagatisega finantseerimisvõimalused ettevõttele üldse olemas on, vaata Nordic Hypo ärikliendile mõeldud hüpoteeklaenu tingimusi. Korduma kippuvaid küsimusi laenamise kohta leiab lisaks korduvate küsimuste lehelt.