Laen maksehäirega: mis maksehäire tähendab ja kuidas olukorda parandada

Maksehäire ei tähenda automaatselt, et laenu ei saa, aga see mõjutab, kuidas taotlust hinnatakse. Nordic Hypo korduvate küsimuste lehe järgi vaadatakse maksehäirega laenu- või refinantseerimistaotlust alati individuaalselt, ja tagatise olemasolu võib teha refinantseerimise võimalikuks ka maksehäirete korral (Nordic Hypo – Korduvad küsimused). Enne otsustamist tasub täpselt teada, mis maksehäire on, kuidas see tekib ja kui kaua see registris püsib.

Mis on maksehäire ja kuidas see tekib

Selles artiklis käsitleme maksehäireregistrisse kantud võlgnevust. Creditinfo Eesti avaldatud tingimuste järgi peab võlg olema tasumata üle 45 päeva ja vähemalt 30 euro suurune; enne andmete avaldamist saadetakse võlgnikule teatis (Creditinfo Eesti maksehäireregister). Need on konkreetse registri avaldatud tingimused, mitte kõigi võimalike registrite ühtne reegel.

Maksehäireregistri kanded võivad puudutada eri lepingutest tulenevaid võlgnevusi, mitte ainult laene (Creditinfo Eesti maksehäireregister). Kui peate nõuet põhjendamatuks või aegunuks, soovitab Minuraha esitada nõude esitanud ettevõtjale või inkassofirmale kirjaliku vastulause; vastulause saamisel peab nõude esitaja tõendama võlgnevuse olemasolu ja varasemat teavitamist (Minuraha KKK võlgade kohta). Hoidke vaidluses alles kirjavahetus ja dokumendid.

Kui kaua maksehäire andmed säilivad

Säilitustähtaeg sõltub sellest, kas tegemist on eraisiku või ettevõttega. Creditinfo Eesti järgi säilitatakse andmeid pärast maksehäire lõpetamist eraisiku puhul kuni 5 ja ettevõtte puhul kuni 7 aastat (Creditinfo Eesti – Maksehäireregister). Paljudel ettevõtjatel on samaaegselt nii eraisiku kui ettevõtte roll, seega võivad mõlemad tähtajad olla asjakohased.

Füüsilise isiku maksehäireandmete puhul tuleb arvestada isikuandmete kaitsega. Andmekaitse Inspektsiooni juhend kirjeldab muu hulgas 30 päeva piirangut lepingu rikkumise algusest ning keelab andmete avaldamise üksnes võla tasumisele survestamiseks (AKI maksehäirete avaldamise juhend). Juriidilise isiku võlainfot ja füüsilise isiku andmeid ei tohi käsitleda sama õigusliku juhtumina.

Kontroll-loend enne taotlemist

  1. Uurige välja, millise võlgnevuse järel häire tekkis ja kas see on põhjendatud.
  2. Selgitage, kas nõue on põhjendamatu või aegunud ja kas see vajab kirjalikku vastulauset.
  3. Võtke ühendust võlausaldajaga, et leida võimalus võlgnevuse tasumiseks või maksegraafiku kokkuleppimiseks.
  4. Kui registris olevad andmed on valed, kaaluge vaidlustamist: pöörduge esmalt andmed sisestanud võlausaldaja poole, ja põhjendatud juhul Creditinfo Eesti poole (Creditinfo Eesti – Maksehäireregister).
  5. Kui plaanite laenu või refinantseerimist, hinnake ausalt, kas saate pakkuda tagatist ja kas tagasimakseid on ettevõtte rahavooga realistlik teenindada.

Kuidas maksehäire olukorda parandada

Võla tasumine ei tähenda füüsilise isiku maksehäireandmete kohest kustutamist; avaldamise jätkamise põhjendatust tuleb hinnata asjaolude põhjal (AKI maksehäirete avaldamise juhend). Eristage seetõttu õige võla lahendamist ja vale kande parandamist. Vaidlusaluse või võimaliku aegunud nõude puhul koguge tõendid ning küsige vajadusel võlanõustaja või juristi abi.

Praktiline tegevusplaan:

  • Koguge kokku kõik võla ja maksehäirega seotud dokumendid: arved, meeldetuletused, kirjavahetus.
  • Kontrollige iga nõude õigsust ja aegumistähtaega.
  • Tasuge põhjendatud võlgnevused või sõlmige võlausaldajaga graafik ja pidage sellest kinni.
  • Hoidke kirjalikud tõendid iga makse ja kokkuleppe kohta, et andmete kustutamist saaks vajadusel taotleda.

Maksete korraldamiseks kasutage laekumiste ja väljaminekute plaani ning tähtajameeldetuletusi. Reservi suurus valige oma rahavoo kõikumise ja püsikulude järgi, mitte kõigile ettevõtetele sobivaks peetud ühe numbri põhjal.

Nordic Hypo kirjeldab maksehäirega refinantseerimistaotluse hindamist individuaalsena (Nordic Hypo korduvad küsimused). Koostage enne taotlust lühike selgitus: mis juhtus, mis on lahendatud ja millisest rahavoost saaksite laenumakseid tasuda.

Korduma kippuvad küsimused

Kas laenu saab, kui maksehäire on olemas?

Sõltub olukorrast. Taotlust hinnatakse alati individuaalselt: arvesse võetakse tagatise olemasolu, tagasimaksevõimet ja häire olemust. Nordic Hypo korduvate küsimuste lehe järgi võib tagatis teha refinantseerimise võimalikuks ka maksehäirete korral, kuid heakskiitu ei saa enne taotluse hindamist lubada (Nordic Hypo – Korduvad küsimused).

Kas maksehäire takistab refinantseerimist?

Mitte automaatselt. Refinantseerimise taotlust hinnatakse samuti tervikuna, ja tagatise olemasolu võib olla otsustav tegur. Erinevate refinantseerimisvõimaluste võrdlus on selgitatud Nordic Hypo artiklis refinantseerimise valikust.

Kust saan teada, kas minu kohta on maksehäire olemas?

Maksehäired on koondatud Creditinfo maksehäireregistrisse, kus saab andmeid iseseisvalt vaadata ja kontrollida. Kui registris on andmeid, mida peate valeks või aegunuks, pöörduge esmalt andmed sisestanud võlausaldaja poole ja seejärel vajadusel Creditinfo Eesti poole.

Kas maksehäirest saab vabaneda enne säilitustähtaja lõppu?

Vale kande parandamist saab taotleda, pöördudes andmed sisestanud võlausaldaja ja vajadusel registri poole (Creditinfo maksehäireregister). Õige kande puhul sõltub avaldamise jätkamise lubatavus asjaoludest; ainuüksi võla tasumine ei tähenda kohest kustutamist (AKI juhend). Vaidluse või aegumise küsimus lahendage eraldi, mitte eeldusel, et iga vastulause kustutab kande.

Kui plaanite maksehäirega taotleda refinantseerimist, tutvuge Nordic Hypo refinantseerimise tingimustega ärikliendile, et teada, mis infot taotlusele lisada.