Majandusaasta aruanne on laenuandjale oluline allikas ettevõtte finantsseisu hindamiseks ja esitamata aruanne võib peatada laenutaotluse enne sisulist analüüsi. Aruanne tuleb esitada äriregistrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Kohustus kehtib ka siis, kui ettevõttel tegevust ei olnud.
Autor: Nordic Hypo AS · Uuendatud: 25.10.2026
Mis juhtub, kui majandusaasta aruanne on esitamata?
Äriregistri seaduse § 45 lõike 3 järgi esitatakse majandusaasta aruanne registripidajale raamatupidamise seaduse alusel kehtestatud korras. Paragrahvi 57 järgi võib registripidaja aruande esitamata jätmise eest määrata trahvi ilma hoiatusmäärust tegemata ja korduvalt kuni kohustuse täitmiseni.
Paragrahvi 61 järgi määrab registripidaja aruande esitamata jätmisel registrist kustutamise hoiatusega tähtaja. Juriidilise isiku võib registrist kustutada, kui ta ei esita aruannet määratud tähtajaks ja seadusjärgsest esitamistähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud.
Mida laenuandja majandusaasta aruandest vaatab?
| Näitaja | Mida see näitab |
|---|---|
| Müügitulu ja selle muutus | Kas ettevõte kasvab või kahaneb |
| Ärikasum | Kas põhitegevus on kasumlik |
| Omakapital | Ettevõtte finantsiline vastupidavus |
| Lühiajalised kohustused | Kas jooksvad kohustused on kaetud |
| Rahavoogude aruanne | Kas kasum on ka rahas olemas |
| Lisad | Seotud osapooled, käendused, liisingud |
Lisad on sageli olulisemad, kui arvatakse, sest need näitavad kohustusi ja tehinguid, mis bilansist üksi välja ei tule.
Millal on audit või ülevaatus kohustuslik?
Audiitortegevuse seaduse § 91 järgi on audit kohustuslik, kui vähemalt kaks näitajat ületavad: müügitulu 5 000 000 eurot, varad 2 500 000 eurot, keskmine töötajate arv 50. Audit on kohustuslik ka siis, kui vähemalt üks näitaja ületab: müügitulu 15 000 000 eurot, varad 7 500 000 eurot, töötajaid 180.
| Nõue | Vähemalt kaks ületab | Vähemalt üks ületab |
|---|---|---|
| Audit (§ 91) | 5 mln € / 2,5 mln € / 50 | 15 mln € / 7,5 mln € / 180 |
| Ülevaatus (§ 92) | 2 mln € / 1 mln € / 24 | 6 mln € / 3 mln € / 72 |
Auditeeritud aruanne annab laenuandjale suurema kindluse. Auditeerimata aruande puhul võidakse küsida rohkem lisadokumente.
Miks küsitakse lisaks vahearuannet?
Kui viimane majandusaasta aruanne on mitu kuud vana, ei näita see praegust seisu. Seepärast võidakse küsida jooksva aasta bilanssi ja kasumiaruannet, konto väljavõtteid ning hooajalise äri puhul käibeandmeid kuude kaupa.
Kui need dokumendid on taotlusega koos olemas, võib menetlus kiireneda.
Millised vead aruandes tekitavad küsimusi?
Esimene viga on omanikulaenud, mille kohta puudub leping. Teine viga on suured muud nõuded või muud kohustused ilma selgituseta lisades. Kolmas viga on kasum, mida ei ole rahavoos näha, näiteks ümberhindluse tõttu. Neljas viga on eelmise aasta andmete muutmine ilma selgituseta.
Kes vastutab majandusaasta aruande eest?
Äriseadustiku § 179 järgi koostab majandusaasta aruande juhatus ja juhatus esitab selle registrile, mitte raamatupidaja. Raamatupidaja koostab dokumendi, kuid kohustus on juhatusel.
Selgitusi võidakse küsida juhatuse liikmelt. Kui juhatuse liige ei oska selgitada, mis on bilansis suur muu nõue, tekib küsimus juhtimise kvaliteedi kohta.
Kuidas aruannet laenu vaates parandada?
Vormista omanikulaenud ja seotud osapoolte tehingud lepingutega ning kirjelda need lisades. Selgita ebatavalised read ise. Hoia kasumiaruanne ja rahavoog omavahel seletatavad. Esita aruanne varakult, siis saab laenutaotluse esitada värske andmestikuga.
Kui aruandes on halb aasta, valmista selgitus ette. Halb aasta koos selge põhjuse ja paranemise tõenditega on parem kui selgituseta tulemus.
Aruande ettevalmistamist tasub alustada kohe pärast majandusaasta lõppu, eriti kui laenu on plaanis taotleda kevadel.
Kui ettevõte kaalub rahastust kinnisvara tagatisel, saad Nordic Hypo hüpoteeklaenu tingimustega tutvuda ja esitada laenutaotluse veebis.
Korduma kippuvad küsimused
Millal tuleb majandusaasta aruanne esitada?
Kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.
Kas aruanne tuleb esitada ka siis, kui tegevust ei olnud?
Jah, kohustus kehtib ka tegevuseta ettevõttele.
Kas registripidaja võib trahvida ilma hoiatuseta?
Jah. Äriregistri seaduse § 57 järgi võib trahvi määrata ilma hoiatusmääruseta.
Miks vaatab laenuandja aruande lisasid?
Lisades on info käenduste, liisingute ja seotud osapoolte tehingute kohta.
Loe ka
- Äriregistri andmed: mida laenuandja sealt laenuotsuseks vaatab?
- Registrikood, KMKR-number ja LEI: mis vahe neil on?
- Osakapital ja omakapital: mis vahe neil on ja miks see laenuotsuses loeb?
Õiguslik alus: äriseadustik § 179; äriregistri seadus § 45, § 57, § 61; audiitortegevuse seadus § 91, § 92. Artikkel on üldhariv ega asenda konkreetse tehingu õiguslikku või finantsalast analüüsi.