Maksehäire kontroll käib lihtsalt: eraisik vaatab oma andmeid tasuta Minu Creditinfos, sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-IDga, ja ettevõtte võlgnevusi kontrollitakse e-Krediidiinfo Proff XL kasutaja või raportite kaudu (Creditinfo Eesti). Kui kandes on viga, tuleb see vaidlustada – aga tähtis on eristada, mis on viga ja mis on lihtsalt tasumata võlg, sest neid kaht lahendatakse erinevalt.
Mis on maksehäire ja millal see tekib
Maksehäireregister koondab infot nii eraisikute kui ettevõtete tasumata võlgnevuste kohta. Creditinfo andmetel kantakse võlg registrisse, kui see on jäänud tasumata üle 45 päeva ja võlgnevus on vähemalt 30 eurot; enne avaldamist saadetakse võlgnikule teatis (Creditinfo Eesti).
Siin on aga oluline nüanss. Andmekaitse Inspektsiooni juhend kehtib eraisikutele, mitte ettevõtetele: „Juhend ei puuduta juriidiliste isikute maksehäireandmete avaldamist. Juriidilistel isikutel ei ole eraelu ja seetõttu nende andmeid IKÜM ega IKS ei kaitse“ (Andmekaitse Inspektsioon). Ettevõtte maksehäire avaldamine käib teistel, ärialastel alustel – firma juht ei saa oma ettevõtte kande vaidlustamisel tugineda samadele isikuandmete kaitse argumentidele, mis kehtivad eraisikule.
Kust oma andmeid kontrollida
Eraisik näeb oma infot Minu Creditinfos: kehtivad ja lõpetatud maksehäired ning viimase kahe aasta jooksul tema kohta tehtud päringud (Creditinfo Eesti). Minuraha soovitab hoida silma peal ka registrites minucreditinfo.ee ja taust.ee, kus on eraldi näha ootel, vaidlustatud, kehtivad ja lõpetatud maksehäired (minuraha.ee).
Ettevõtjana tasub kontrollida lisaks firma andmeid, sest krediteerijad vaatavad nii juhi kui ettevõtte tausta. Enne laenutaotluse esitamist:
- Kontrolli enda eraisiku andmeid tasuta Minu Creditinfos.
- Kontrolli ettevõtte andmeid ja ootel võlgnevusi Proff XL raportist.
- Vaata, kas kuvatud võlg on üldse sinu ja kas summa on õige.
- Kui kanne on vale, esita vaidlustus vastava registri kaudu.
- Vaata üle ka viimase kahe aasta päringute loend, et näha, kes sinu andmeid on vaadanud.
Vale kanne ja tasumata võlg pole sama asi
Siin läheb enamik inimesi valesti aru. Kui kanne on tehtud vea tõttu (võlg ei ole sinu, summa on vale või tegemist on juba tasutud võlaga, mis pole registrist kustunud), on see vaidlustamise küsimus, mitte maksmise küsimus. Ekslikult sisse kantud võlga ei pea maksma, et kanne parandada – tuleb see vaidlustada.
Kui kanne on aga sisuliselt õige ja võlg on lihtsalt tasumata, on olukord teine. Ka siin on väär eeldus, et võla tasumine kustutab kande koheselt: Andmekaitse Inspektsiooni juhend ütleb selgelt, et üksnes võla tasumine ei tähenda automaatselt avaldamise viivitamatut lõppemist – periood tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi, arvestades muu hulgas võlgniku käitumist ja asjaolusid (Andmekaitse Inspektsioon). Teisisõnu: maksmine on õige samm, aga see ei garanteeri, et kanne kaob registrist samal päeval.
Samast juhendist tuleneb ka, millal andmete töötlemine on eraisiku puhul üldse keelatud: kui lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva, või kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat (Andmekaitse Inspektsioon). Viie aasta piir on juhendi järgi maksimum, mitte automaatne avaldamisperiood iga kande jaoks – kui täpselt sinu konkreetne kanne kustub, sõltub asjaoludest ja tuleb küsida otse registri pidajalt.
Kuidas vale kanne parandada
Kui registris on kanne, mis ei vasta tegelikkusele, võta ühendust võlgnevust avaldanud ettevõttega ja selgita, miks kanne on vale. Kui avaldaja nõustub, parandab ta kande registris. Kui avaldaja ei reageeri või lükkab põhjendatud taotluse tagasi, saab pöörduda otse registri pidaja poole, kes edastab vaidlustuse avaldajale lahendamiseks.
Kui kahtled oma õigustes, saab nõu küsida Andmekaitse Inspektsioonilt, kes teeb järelevalvet isikuandmete töötlemise üle (Andmekaitse Inspektsioon). Ettevõtte enda maksehäire puhul tuleb aga arvestada, et tegemist ei ole isikuandmete kaitse küsimusega – vaidluse alus on siis lepingu või võla tegelik olemasolu, mitte eraelu puutumatus.
Kui maksehäire on olemas: mida rahastuse taotlemisel arvestada
Maksehäire ei tähenda automaatselt, et rahastus on saavutamatu, aga see muudab hindamise ettevaatlikumaks. Enne taotluse esitamist on mõistlik oma andmed üle vaadata ja mõista, mis kannetest on tegemist – kas need on vaidlustatud, kehtivad või juba lõpetatud. Kui maksehäire tuleneb ammu tasutud võlast, tasub taotlusele lisada lühike selgitus, kuidas olukord tekkis ja lahenes.
Uued hilinenud maksed teevad olukorra ainult keerulisemaks. Kui ettevõtte võlgnevuste struktuur on segane, tasub üle vaadata ka refinantseerimise võimalused, mis selgitavad, kuidas mitu kohustust ühte koondada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas enda maksehäirete vaatamine on tasuta?
Jah. Eraisik saab oma infot vaadata Minu Creditinfos tasuta, sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-IDga (Creditinfo Eesti).
Kui kande alus on vale, pean ma ikkagi enne maksma, et see parandada?
Ei. Kui võlg ei ole sinu või kanne sisaldab viga, ei pea seda võlga tasuma, et kanne parandada – õige tee on vaidlustus otse avaldajale või registri pidajale. Maksmine on vajalik siis, kui võlg on sisuliselt olemas ja õige.
Kas võla tasumine kustutab maksehäire kohe?
Ei automaatselt. Andmekaitse Inspektsiooni juhendi järgi ei tähenda ainuüksi tasumine, et avaldamine kohe lõpeb – periood hinnatakse juhtumipõhiselt (Andmekaitse Inspektsioon).
Kas ettevõtte maksehäirele kehtivad samad isikuandmete kaitse reeglid mis eraisikule?
Ei. Andmekaitse Inspektsiooni juhend kehtib eraisikutele ning selgitab otsesõnu, et juriidiliste isikute andmeid IKÜM ega IKS eraelu kaitsena ei kaitse (Andmekaitse Inspektsioon). Ettevõtte kande vaidlustamine käib võla tegeliku olemasolu ja summa õigsuse põhjal.
Kui rahastuse teema on maksehäire kõrval veel lahtine, vaata Nordic Hypo korduma kippuvate küsimuste lehte.