Laen ja kaasinvestor on kaks eri viisi projektile raha kaasata. Laen tuleb tagasi maksta koos intressiga, kuid ettevõtte omanikud jäävad samaks ja projekti kasum jääb neile. Kaasinvestor ei vaja kindlaid makseid, kuid saab osa ettevõttest ja sellega koos osa tulevasest kasumist ning üldjuhul ka hääleõigusest. Selgitame, kuidas kahe rahastusviisi hinda võrrelda ja millal kumbki sobib.
Autor: Nordic Hypo AS · Uuendatud: 26.10.2026
Mis on laenu ja kaasinvestori põhimõtteline erinevus?
Laenulepinguga kohustub laenusaaja saadud rahasumma tagasi maksma (võlaõigusseaduse § 396 lõige 1). Laenuandja ei saa ettevõttes osalust ega otsustusõigust, kuid makse tuleb teha ka siis, kui projekt läheb halvasti. Kaasinvestor, kes tuleb osaühingusse osanikuks, saab osaniku õigused. Osanikule makstakse osa kasumist võrdeliselt tema osa nimiväärtusega ja tal on hääli võrdeliselt osa suurusega, kui põhikiri ei näe ette teisiti (äriseadustiku § 157 lõige 2, § 169 lõige 1).
| Laen | Kaasinvestor osanikuna | |
|---|---|---|
| Tagasimakse | Lepingu maksegraafiku järgi | Kindlat tagasimakset ei ole |
| Hind | Intress ja tasud | Osa kasumist ja ettevõtte väärtusest |
| Otsustusõigus | Jääb omanikele | Jagatakse investoriga |
| Kui projekt ebaõnnestub | Laen tuleb siiski tagasi maksta | Kahjum jaguneb osanike vahel |
| Tagatis | Võib olla nõutav | Üldjuhul ei ole vajalik |
Kuidas võrrelda laenu ja kaasinvestori hinda?
Laenu hind on ette teada, kaasinvestori hind selgub alles projekti tulemusest. Seepärast tasub võrrelda mitut stsenaariumi.
Illustratiivne ja lihtsustatud näide: ettevõttel on vaja projektiks 300 000 eurot kaheks aastaks. Esimene variant on laen 8% aastase intressiga, mille põhiosa makstakse tagasi perioodi lõpus. Kahe aasta intress on 48 000 eurot. Teine variant on kaasinvestor, kes toob sama summa ja saab vastu 40% projekti tulemusest.
| Projekti tulemus enne rahastamiskulu (illustratiivne) | Omanikule jääb laenuga | Omanikule jääb kaasinvestoriga | Kaasinvestor saab |
|---|---|---|---|
| Kasum 200 000 € | 152 000 € | 120 000 € | 80 000 € |
| Kasum 60 000 € | 12 000 € | 36 000 € | 24 000 € |
| Kahjum 50 000 € | kahjum 98 000 € | kahjum 30 000 € | kahjum 20 000 € |
Eduka projekti puhul on laen omaniku jaoks soodsam: kaasinvestor saab 80 000 eurot, laenuintress on 48 000 eurot. Kaasinvestori tulu on näites kahe aasta jooksul 26,7% tema rahast ehk keskmiselt umbes 13,3% aastas, samal ajal kui laenu intressimäär on 8% aastas. Kui kasum jääb väikeseks või projekt toob kahjumit, on olukord vastupidine. Laenuintress tuleb maksta tulemusest sõltumata, kaasinvestor aga kannab osa kahjumist.
Kaasinvestor jagab riski ja saab selle eest edu korral suurema osa tulust kui laenuandja. Laen jätab kogu tulu omanikule, kuid ka kogu riski.
Millal sobib laen ja millal kaasinvestor?
Laen sobib rohkem siis, kui projekti rahavoog või tagasimakse allikas on hästi prognoositav, näiteks üüritulu või kokkulepitud müük. Laen sobib ka siis, kui omanikud soovivad otsustusõigust ja kogu tulu endale jätta. Laenu puhul tuleb arvestada ka sellega, et laenuandja võib nõuda tagatist.
Kaasinvestor sobib rohkem siis, kui projekti tulemus on ebakindel, rahavoog tekib alles mitme aasta pärast või ettevõtte rahavoog ei kannaks laenumakseid. Kaasinvestor võib tuua lisaks rahale ka kogemusi ja kontakte. Selle eest tuleb jagada nii tulu kui ka otsuseid.
Kaks võimalust ei välista teineteist. Projekti võib rahastada osaliselt kaasinvestori raha ja osaliselt laenuga. Kas laenuandja arvestab kaasinvestori raha projekti omafinantseeringu hulka, sõltub laenuandjast ja tehingust. Omafinantseeringu tähendust selgitab artikkel omafinantseering ärilaenus.
Mida tuleb kaasinvestoriga kokku leppida?
Kui kaasinvestor tuleb osaühingu osanikuks uute osade kaudu, suurendatakse osakapitali. Osakapitali suurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest, kui põhikiri ei nõua suuremat häälteenamust (äriseadustiku § 192 lõige 1). Olemasolevatel osanikel on uute osade märkimise eesõigus võrdeliselt oma osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti (§ 193 lõige 1). Eesõiguse välistamiseks on vaja vähemalt 3/4 koosolekul esindatud häältest (§ 193 lõige 3).
Seaduse üldreeglid ei pruugi kõiki küsimusi lahendada. Osanikud võivad eraldi kokku leppida näiteks selles, kuidas tehakse olulisi otsuseid, kuidas kasumit jaotatakse, millistel tingimustel võib osanik oma osa müüa ja mis saab, kui üks osapool soovib projektist väljuda. Kokkulepete sõnastamisel tasub kasutada õigusnõustaja abi.
Kui ettevõte kaalub rahastust kinnisvara tagatisel, saad Nordic Hypo hüpoteeklaenu tingimustega tutvuda ja esitada laenutaotluse veebis.
Korduma kippuvad küsimused
Kas laen on alati odavam kui kaasinvestor?
Ei ole. Laenu hind on ette teada, kaasinvestori hind sõltub projekti tulemusest. Eduka projekti puhul läheb kaasinvestor kallimaks, väikese kasumi või kahjumi korral soodsamaks.
Kas kaasinvestor peab saama osaluse ettevõttes?
Ei pea. Raha võib kaasata ka näiteks laenuna või kokkuleppena ühe projekti tulu jagamise kohta. Õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, millise lepingu pooled sõlmivad.
Kas kaasinvestor vastutab ettevõtte laenu eest?
Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest (äriseadustiku § 135 lõige 2). Kui kaasinvestor annab laenule käenduse või oma vara tagatiseks, vastutab ta selle tagatise ulatuses.
Loe ka
- Ärilaen Eestis: millised on peamised liigid ja kellele milline sobib?
- DSCR: kuidas arvutada laenuteenindamise kattekordajat?
- Käendus ärilaenul: mille eest käendaja tegelikult vastutab?
Õiguslik alus: võlaõigusseadus § 396; äriseadustik § 135, § 157, § 169, § 192, § 193. Artikkel on üldhariv ega asenda konkreetse tehingu õiguslikku või finantsalast analüüsi.