Omanikulaen on osaniku või aktsionäri antud laen oma ettevõttele ja see tasub vormistada kirjaliku lepinguga. Ilma lepinguta võib hiljem olla raske tõendada, et raha liikus laenuna, mitte sissemaksena või muul alusel. Vastupidises suunas kehtib osaühingule äriseadustiku laenukeeld, mis piirab laenu andmist osanikule.
Autor: Nordic Hypo AS · Uuendatud: 25.10.2026
Mida tähendab omanikulaen ettevõtte bilansis?
Omaniku antud laen kajastub bilansis kohustusena. Seepärast ei paranda omanikulaen omakapitali. Äriseadustiku § 176 järgi peavad osanikud võtma meetmeid, kui osaühingu netovara on vähem kui pool osakapitalist. Omanikulaen seda olukorda ei lahenda, sest see on kohustus.
Laenuandja võib käsitleda omanikulaenu soodsamalt, kui on kirjalik kokkulepe, et seda ei nõuta tagasi enne laenuandja nõude rahuldamist. Sellist kokkulepet nimetatakse allutamiseks.
Mis peab omanikulaenu lepingus olema?
| Punkt | Sisu |
|---|---|
| Summa ja väljamakse | Kogusumma, väljamaksete kord ja kuupäevad |
| Intress | Määr ja arvestamise kord või kokkulepe intressita laenu kohta |
| Tähtaeg | Konkreetne tagasimakse tähtaeg või graafik |
| Tagasimakse kord | Kuidas ja millal tagasimaksed toimuvad |
| Allutamine | Kas laen on allutatud teiste võlausaldajate nõuetele |
Kui raha antakse mitmes osas mitme aasta jooksul, on lihtsam sõlmida üks raamleping ja koostada iga väljamakse kohta lisa.
Kas osaühing võib anda laenu oma omanikule?
Äriseadustiku § 159 järgi ei või osaühing anda laenu osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist, ega oma juhatuse või nõukogu liikmele ja prokuristile. Sama keeld kehtib laenu tagamisele ja majanduslikult samaväärsetele tehingutele.
Paragrahvi 159 lõike 4 järgi on keeldu rikkuv laenutehing tühine. Kontserni puhul on erand, mille järgi tütarettevõtja võib teatud tingimustel anda laenu emaettevõtjale. Kui selline tehing on kavas, tasub see enne õigusnõustajaga läbi vaadata.
Kuidas omanikulaenu dokumenteerida?
Esimene dokument on laenuleping. Teine on väljamakse tõend, näiteks pangaülekanne selgitusega, mis viitab lepingule. Kolmas on intressi arvestus, kui intress on kokku lepitud. Arvestatud intress on ettevõtte kulu ja omaniku tulu ning selle maksustamine tuleb kontrollida Maksu- ja Tolliameti juhenditest.
Neljas dokument on osanike otsus, kui põhikiri seda nõuab. Suuremate summade puhul on otsus mõistlik ka muidu.
Millised vead omanikulaenuga korduvad?
Esimene viga on see, et raha liigub, kuid lepingut ei ole. Aastate pärast on raske tõendada, mis alusel raha anti.
Teine viga on tähtaja möödumine ilma kirjaliku pikendamiseta. Kolmas viga on intressi kokkuleppimine ilma selle arvestamiseta, mis tekitab vastuolu lepingu ja raamatupidamise vahel. Neljas viga on omanikulaenu segamine teiste maksetega, näiteks kui omanik tasub ettevõtte arveid oma kontolt ilma dokumentideta.
Kuidas mõjutab omanikulaen ärilaenu taotlust?
Positiivselt mõjub see, kui omanik on raha ettevõttesse pannud ja on nõus laenu allutama. See näitab omaniku pühendumust ja võib parandada rahastuse struktuuri laenuandja vaates.
Negatiivselt võib mõjuda suur ja tähtajatu omanikulaen, sest tekib küsimus, kas omanik võtab raha välja just siis, kui ettevõttel on seda vaja. Seepärast võib laenuandja küsida allutamise kokkulepet.
Kuidas omanikulaenud enne taotlust korrastada?
Koosta ühe lehe kokkuvõte, kus on kirjas iga omanikulaenu summa, kuupäev, intress ja tähtaeg. Kontrolli, et need andmed vastavad raamatupidamisele. Kui mõnel laenul leping puudub, tasub see vormistada enne taotlust.
Kui laenuandja küsib allutamist, tasub enne nõustumist läbi mõelda, kas omanikul võib laenuperioodi jooksul raha vaja minna.
Kui ettevõte kaalub rahastust kinnisvara tagatisel, saad Nordic Hypo hüpoteeklaenu tingimustega tutvuda ja esitada laenutaotluse veebis.
Korduma kippuvad küsimused
Kas omanikulaen suurendab omakapitali?
Ei suurenda. Omanikulaen on ettevõtte kohustus.
Mis on allutatud omanikulaen?
See on laen, mille tagastamist ei nõuta enne, kui teatud võlausaldajate nõuded on rahuldatud.
Kas osaühing võib anda laenu suurosanikule?
Äriseadustiku § 159 järgi ei või osaühing anda laenu osanikule, kelle osa esindab üle 5 protsendi osakapitalist, välja arvatud seaduses sätestatud kontsernierandi korral.
Kas omanikulaenul peab olema intress?
Võlaõigusseaduse § 397 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi, muu laenu puhul ainult siis, kui see on kokku lepitud. Seepärast tasub intress või selle puudumine lepingus selgelt kirja panna.
Loe ka
- Sildfinantseerimine: millal on lühiajaline kinnisvaraga tagatud laen põhjendatud?
- Liising või laen: kumb on seadme ostuks parem valik?
- Käibekapitali laen: kuidas arvutada, kui palju on tegelikult vaja?
Õiguslik alus: äriseadustik § 159, § 176; võlaõigusseadus § 397. Artikkel on üldhariv ega asenda konkreetse tehingu õiguslikku või finantsalast analüüsi.